LUMEMEMM
saksa
naljalaul
Lumememm,
sa naljamees,
sul on
punanina ees.
Mustad
silmad, must on suu,
nägu ümar
nagu kuu.
Kui sind
paitab päikene,
sulad
hoopis väikeseks.
KES SEE ON?
Pall ja
pall ja veel üks pall -
kes see
seisab meie seas,
kaabuks
kuklas ämber hall,
paljal
kõhul nööbid reas?
Nina pole
lihast-luust,
hoopistükkis
porgandist.
Lumesajus
mööda suust
mees on
selle torgand vist!
LUMEMEMM
Lilia Järv
Meie õuel
lumememm
Minu memmel
süda hell
Vaatab
lumememme ta
Naerul suu
neil mõlemal
KES SEE ON?
Ta on
ainult talvel väljas,
ämber peas ja seelik seljas,
ubadest saab teha suud,
ninaks
porgand, käes on luud?
***
Talvel
tegin lumememme -
suure,
vahva, valge.
Suveks
polnud temast järel
mitte ühtki jälge!
Kevadel,
kui lumi sulab,
sügisel,
kui sajab,
kus mu
lumememm siis elab,
kas mu abi
vajab?
TALVINE
ÕHTULAUL
Ellen Niit
Talvepäev
jäi maha
suured
lumesõtta.
Tahad või
ei taha,
uut ei ole
võtta.
Õhtu korjab
kokku
oma
lumememmed.
Aknail
löövad lokku
juba
issid-emmed.
Õhtu tuppa
nopib
oma
mürakarud,
kindaist
välja klopib
liigsed
lumevarud.
Lumemehel
kangel
pole
isa-ema,
sestap
lumehange
jääda
võibki tema.
Öö ei jäta
teda
lumeteksist
ilma,
laseb
libiseda
VALGE
Kersti
Merilaas
On puude
ladvas päikesesõõr
nii kahvatu
ja kalge,
ja kogu ilm
ta valguses
on värvitu
ja valge.
Meil lumine
on aasta lõpp
ja uue
aasta algus.
Ei ole
miskit valgemat
kui valge
lumevalgus.
Ja ainukene
värvilaik
on pikk ja
punav porgand,
mis lapsed
lumememmele
on ninaks
näkku torgand.
****
2. Kõige
enne tehti keha,
jätkati
siis käed ja pea,
sütest
silmad sai ta ka,
et võiks
ilma vaadata.
Mütsilotu
pandi pähe,
malak
kätte, „vilka” suhu.
Lumemehe
mürakas
sai nii
väga naljakas
3. Aga
naabri väike Muri
oli mehe
peale kuri,
urises ja
hauk’ma hakkas,
viimaks
mehe ümber lükkas.
Oh siis
müra, oh siis kära,
Muri murdis
mehe ära!
Hüüdsid
poisid: „Otsas ta!”
jooksid
tuppa naeruga.
LUMEMEES
Lumemees on
naljamees,
sul on
punanina ees.
Mustad
silmad, must on suu.
Nägu ümar
nagu kuu.
Kui sind
paitab päikene,
sulad hoopis väikeseks.
Comments
Post a Comment