„Emakeelelaul“ EMAKEEL JA RAHVA MEEL
D. Kareva Aidi Vallik
Ei emakeeleta ela Olgu täna või siis homme,
lugude, laulude Eesti. emadel on kena komme
Sel keelel on kodune kõla, kõneleda emakeelt,
selgem allikaveestki. hoida elus rahva meelt,
Sulinal, vulinal, helinal, kõlinal, kombeid, laule, ütlemisi.
kohinal, sahinal, vuhinal, tuhinal õpib iga kasvav laps,
elab ta sinu sees, elab ta sinu sees. kuni selge nagu naks
on tal ilus emakeel
ja hinges elab rahva meel.
EMAKEEL ON KÕIGIL OMA
Hayde Kaia Leino EMAKEELE TUND
Leelo Tungal
Lammas istub künka peal,
tal on mõnus olla seal. Ütlesin: "Oh, seda tundi põle mulle põle mulle vaja!
Mõtleb, mis on emakeel, Eesti keelt ma ammu oskan, kulla õpetaja!
aina murrab pead ja keelt Emakeele sõnad on mu selgelt nigu vesi!"
Õpetaja naeratas: "Eks kaeme kahekesi!
Välja ilmub vares Vaaks, Ütlesid, et põle, aga ütlema peab POLE.
ütleb: "Emakeel on kraaks." Sellist sõna nagu, "nigu" eesti keeles pole!
Kiisu lausub: "Mis on ajad, Tahvlile sa kirjutasid "süia", kuid on SÜÜA.
kellel kraaksumist on vaja?" Veel on seal sul "müia", aga olema peab MÜÜA"
Lehm teeb üllatunud näo: "Oh, ma HÜIAN, vabandage, õpetaja, HÜÜAN,
"Mis ajast emakeel on mjäu? see saab selgeks, kui ma PÜIAN, tegelikult PÜÜAN!"
Minu emakeel on muu, Õpetaja lausus: "Ole hoolas emakeeles!
amm ja muu teeb minu suu."' See peab seisma igaühel nagu ema meeles!"
Lõpuks saabub sinna tibu, * * * * * * *
tal on kaasas mõttevigur.
Ütleb: "Mõelge ometi te, loomad, Minu emakeel on vene
emakeel meil kõigil oma." aga juba natukene
teistest keeltest aru saan,
kui ma reisin naabermaal.
EMAKEEL
Viivi Luik Sõidan Soome üle mere,
ütlen soome keeles tere,
Nüüd igal pool on kevad. Lätis juba täpselt tean,
Linnas on ning maal. jäätist otsima kust pean.
Kõik linnud pesitsevad
praegu Eestimaal. * * * * * * *
Pille Riin (allikas)
Keel, mida rahvas räägib, On tähtis mulle emakeel,
on ta emakeel. mu emakeel on eesti keel.
See, mida sina räägid, Ma räägin, mõtlen seda keelt
see on eesti keel. ma kuulen seda igalt teelt.
See kumiseb mu kõrvus muudkui,
ma kuulen seda ema suultki.
EMAKEEL On kõigil oma emakeel,
Lilia Järv minul oma EESTI KEEL!
Emakeel on kallis vara...
Emakeelel palju sära... EESTI KEEL (allikas)
Emakeelt ei toi unustada ära...
Emakeel las põksuda põues Me emakeele võlu
kogu aja... meid saadab igal pool
ja erinevaid sõnu,
sul õpetamas kool.
KODUMAA JA EMAKEEL (allikas) Avades hommikul silmad,
kõrvus on äratav hõik.
Eestimaal asub mu kodu, Ei loe ka tuisused ilmad,
siin on ka suitsupääsukeste rodu. ses's keeles siin räägivad kõik.
Päike me nahka paitab, Ja kui sa hätta jääd,
suureks kasvada meil aitab. on abipalved huultel.
Pilved on valged kui vatid, Teist rõõmustamas näed -
metsas ei ela meil kratid. Siis rõõmuhõiskeid kuuled.
Roheline on muru, On sõnu nii palju ses's keeles,
tuul silma ei aja puru. raske mõista nii mõndagi neist.
Pead eesti keelt alati meeles,
Emakeeleks on meil eesti keel, sest emakeelt pole meil teist.
seda südames kannan kaasas rännuteel.
Ilusaid sõnu on emakeeles, EMAKEEL
seda pean ma alati meeles.
Eesti keel me südamesse jääb, Kui ma olin tita veel,
ka siis kui me ümber kõik rääkisin ma pudikeelt.
siin on ka suitsupääsukeste rodu. ses's keeles siin räägivad kõik.
Päike me nahka paitab, Ja kui sa hätta jääd,
suureks kasvada meil aitab. on abipalved huultel.
Pilved on valged kui vatid, Teist rõõmustamas näed -
metsas ei ela meil kratid. Siis rõõmuhõiskeid kuuled.
Roheline on muru, On sõnu nii palju ses's keeles,
tuul silma ei aja puru. raske mõista nii mõndagi neist.
Pead eesti keelt alati meeles,
Emakeeleks on meil eesti keel, sest emakeelt pole meil teist.
seda südames kannan kaasas rännuteel.
Ilusaid sõnu on emakeeles, EMAKEEL
seda pean ma alati meeles.
Eesti keel me südamesse jääb, Kui ma olin tita veel,
ka siis kui me ümber kõik rääkisin ma pudikeelt.
samasuguseks ei jää. Nüüd, kui olen täitsa suur,
emakeel mul äkki suus.
EMAKEEL Kuidas ta küll sinna sai?
Ilmar Trull Õpetas mind emme pai.
Võttis sülle, leelotas,
Emakeelest tunnen mõnu. keele meelde keerutas.
Mina naudin eesti keelt.
Kui kõht on tühi, närin sõnu. EMAKEEL
Magustoiduks limpsan keelt. Ülle Kütsen
Maiuspalaks pean ma teda, Meie emakeel
Ta on eriliselt hea see on meie oma.
Roheliste hernestega. Lause lõpus punkt,
Alla neelama ei pea. lisan mõne koma.
Meie emakeel
alati on meeles,
sest, et päris tihti
räägin emakeeles.
Aga lisaks veel
praegu teile ütlen,
enne rääkimist
vahel ikka mõtlen.
Comments
Post a Comment