LUULETUSED: selgrootud, putukad ja tõugud

 


UUDISHIMULIK LEHEUSS                                         MESILANE UNISTAB

Helle Kirsi                                                                                Willem Leemet


Juba kevad välja tingib                                               Ükskord väike mesimumm

iga lehepunga seest.                                                    tahtis minna matkama.

Õhk on metsas lausa pungil                                        Unistas, et vahva oleks 

uudistest ja lõhnadest.                                                 ringi sõita rattaga.


Ussikene-lehesööja                                                     Aga väiksel mesimummil

pesast välja vingerdab.                                                endal ratast veel ei ole.

käes on aeg, et tpäevatööd ta                                      Venna rattal kummid tühjad,

nautida saaks hingega.                                                raam on roostes ja nii kole.


Nüüd on lõpuks õige hetk, et                                      Ei see mummi kurvaks tee,

kodust välja pugedes                                                   temal on ju küljes tiivad.

lõpeks talve tüütud hetked                                          Lähen hoopis lennates,

vanu lehti lugedes.                                                      kuhu iganes need viivad.


Värskeid lehti annab välja                                         KÄRBSE KÜLASKÄIK

metsas iga põõsas, puu.                                             Tarmo Vaarmets

Uss on uudishimunäljas -                                          Keset sumedamat suve

uudistest tal matsub suu.                                           kärbes õues sumises.

                                                                                   Kumalasel käidud kosjas,

MESILASE PÄEV                                                  pea veel pisut kumises.

Kristo Käo

                                                                                  Otsis elamiseks pinda,

Hommikul, kui tõusis päike,                                     ise tüütult pinises.

hajus aasalt uduloor,                                                  Majja puhkama ta hiilis

ärkas mesilane väike,                                                õhtuajal hilisel.

päev, kui oli alles noor.

                                                                                  Mööda lage kõndis ringi,

Haaras kätte väiksed panged,                                   rõõmsalt naeru lagistas.

silus tiivad siledaks,                                                  Tagurpidi paistis tuba

ajas sirgu jalad kanged,                                            kärbsele, kes tagiga.

silmad suureks, säravaks.

                                                                                Köögilauale siis maandus,

Lendas läbi lennuava,                                             paberi peal pabistas.

tooma värsket nektarit.                                            Hirmuäratavalt lapik

Vaja läbi tolmeldada                                                tundus tordilabidas.

mitukümmend hektarit.

                                                                                 Ehmununa puges peitu,

                                                                                 põrandapraos põrises.

                                                                                 Peagi välja lendas aknast,

                                                                                 väraval veel värises.


Comments